et en

Uurimisvaldkonnad ja inimesed

Õppetooli juhib Mark Fišel. Töötajate täisnimekiri ja kontaktid on saadaval ka instituudi lehel.

Inimese-arvuti vaheline suhtlus

Inimese ja arvuti vaheliseks suhtluseks on vaja nii aru saada, kuidas inimesed tegelikult omavahel (ja arvutiga) suhtlevad (sh pragmaatika) kui ka selle võimalikult loomulik modelleerimine. Siia kuuluvad:

  • intelligentsed agendid, virtuaalagendid
  • dialoogimudelid ja suhtlus arvutiga/robotiga loomulikus keeles
  • mitteverbaalsed suhtlusvahendid: žestid, noogutused jms.
  • audiovisuaalne kõnesüntees
  • dialoogikorpused

Arvutit panevad inimesega suhtlema Sven Aller, Päivi Kristiina Jokinen, Mare Koit ja Tiit Roosmaa.

Masintõlge

Rikka morfoloogia ja vaba sõnajärjega keele masintõlke-alaste erivajaduste selgitamine ning formalismide ja meetodite väljatöötamine edukaks masintõlkeks sellisest keelest ja sellisesse keelde.
Masintõlkega tegelevad Mark Fišel, Heiki-Jaan Kaalep, Kairit Sirts ja tudengid.

Morfoloogia

Eesmärk on saavutada olukord, et arvuti oskab eestikeelseid sõnu moodustada, käänata ja pöörata nii, nagu seda teeb inimenegi.
Spelleri või Keeleveebi päringute põhjal võib öelda, et oleme oma eesmärgile üsna lähedal
Morfoloogiaga tegelevad meie õppetoolis Heiki-Jaan Kaalep, Jaak Pruulmann-Vengerfeldt, Heli Uibo ja Tarmo Vaino.

Süntaks

Keeletehnoloogias on süntaksi eesmärk leida eestikeelse lause süvastruktuuri esitamiseks sobiv formalism ning efektiivsed meetodid nii morfoloogiliseks ühestamiseks kui ka üleminekuks siiani kasutatud kitsenduste grammatika lamestruktuurilt puukujulisele struktuurile. Kohandada morfoloogilise ühestamise reeglid suulise eesti keele korpuse automaatseks märgendamiseks. Mittesoravuste automaatne tuvastamine, et elimineerida grammatikareeglitele mittealluvad fraasid süntaktilisest analüüsist.
Süntaksiga tegelevad Kadri Muischnek, Kaili Müürisep, Krista Liin ja Kristiina Vaik.

Semantika

Semantika tegeleb tähenduse uurimisega.
Arvutisemantika valdkonnas on meil tegeldud ajaväljendite ning nimega üksuste tuvastamisega. Selles vallas on enim tööd teinud Siim Orasmaa
Leksikaalne semantika vaatleb tähendusi sõnatasemel, aga ka väiksemate üksuste tähendusi ning nende tähenduste kombineerumist. Siia kuuluvad sõnatähenduste võrk WordNet ja tekstisemantika, millega meie õppetoolis tegelevad Heili Orav, Neeme Kahusk, Indrek Jentson ja Kadri Vare.
Formaalse semantika alla kuuluvad keele loogilised mudelid ja ontoloogiad. Selle valdkonnaga tegelevad Erkki Luuk ja Haldur Õim.
Eduard Barbu on tegutsenud erinevates KT valdkondades nii teadusasutustes kui ka ettevõtetes. Tema peamised uurimissuunad kuuluvad semantika alla: mõistete olemus ja struktuur, ontoloogiate õppimine tekstidest ja ontoloogite koostamine.

Keeleressursid

Keele uurimise ja selle automaattöötlemise nimel on kogutud ja märgendatud mitmeid korpusi ning muidki kasulikke andmestikke. Lisaks tegeleb siin ka Eesti Keeleressursside Keskus, mille eesmärk on kokku koondada kõik eesti keeleressursid.
Keeleressurssidega tegelevad Kadri Muischnek, Kadri Vider, Neeme Kahusk, Krista Liin ja Kadri Vare.